Eesti kinnisvaraturu kaubanduspindade segment on kriisi tõttu saanud kõige vähem kannatada. Kuigi ehitushindade langus on julgustanud arendajaid alustama kriisiaastatel uute projektidega, täitusid vastehitatud kaubanduspinnad üllatavalt ruttu. Kaubanduskeskused ei jäänud tühjaks, rentnike liikumine toimus pigem väiksematel pindadel.

Reeglina reageerib kinnisvaraarendus makro tasandil toimuvatele muutustele majanduses hilinemisega. Nii juhtus ka Eesti kaubanduspindade turul. Suurem uusarenduste laine saabus peale kriisi algust: aastatel 2008 – 2010 lisandus turule rohkem kui 1/3 tänasest kaubanduspindade mahust.

Aasta 2008 osutus kaubanduspindade arendustegevuse osas aktiivseimaks peale 2004. aastat, kusjuures vaid 35% uutest projektidest paiknesid Tallinnas. 2007. aastal lõppenud buumi ajastu andis arendajatele julgust liikuda pealinnast väljapoole. See erines suuresti 2004. aastal valitsenud olukorrast, kus arendustegevus toimus enamasti Tallinnas.

Üks Eesti omapäradest, lisaks territooriumi väiksusele, on asjaolu, et peaaegu 40% elanikkonnast on koondunud Tallinna ja selle lähiümbrusesse. Peale Tallinna on Eestis vaid üks linn, mille elanike arv ületab 100 000 ning peale Tallinna ümbritsevat Harju Maakonda on Eestis vaid neli maakonda, mille elanike ...

Loe veel